Karistus ei peata äraostmist

Nüüd on välisriigis makstav altkäemaks karistatav koduriigi seaduste järgi ning ühiskonna ootused ettevõtjatele on kasvanud. Muutusi on näha kas või selles, et mõnes rahvusvahelises ülikoolis annavad ärieetika lõpetanud eetikavande sarnaselt arstieetika vandele.

Ärikorruptsioonil on hind

Ettevõtete juhid peavad korruptsiooni eelkõige maineriskiks, märksa vähem kardavad nad seda, et nad kaotavad korruptsiooni tõttu edasised äritegemise võimalused. Võimalik mainekahju ettevõttele takistab ettevõtjaid väljaspoolt abi otsimast, pigem tegeletakse reeglite rikkujaga ise kas tema palka alandades või töölt lahti lastes.

Kartus mainekahju ees seletab ehk sedagi, miks Eesti juhid ei soovi nende ettevõttes tuvastatud korruptsioonijuhtumist õiguskaitsele teatada. Vaid 27% Eesti ettevõtete juhtidest arvab, et ärikorruptsioonist õiguskaitsele teatamine on tulemuslik meede, samas kui taanlastest usub nii 72%.

Kuigi oma rolli mängib siin ilmselt nähtuse normaalsus, aga ka õiguskaitse vähene usaldamine, mis küll Eestis mõistes on kõrge, aga võrreldes taanlastega madalam. 2% eestlastest ja 5% taanlastest räägiks juhtunust meediale, samas aga on nad väga huvitatud ärikorruptsiooni taunivast väliskeskkonnast, mida nende hinnangul aitaks saavutada just ajakirjanduse hukkamõistev suhtumine ärikorruptsiooni.

Ärikorruptsioon, kui see on läbi põimunud poliitikaga, on eriti ohtlik, ning viis, kuidas üks teiseks muutub, polegi alati nii selge. Hiljuti tutvustasid Vene analüütikud Tallinnas skeeme, kuidas Venemaa must raha on leidnud tee Euroopa Liidu otsustajate sekka. Saksamaal läbi viidud ärikorruptsiooni uuring aga näitab, et suurem osa ärikorruptsiooni juhtumeid toimub hullemal juhul juhtide osavõtul, paremal juhul kõigest nende teadmisel. Korruptsioonil on omadus levida ja korruptsioon on kollektiivne nähtus – kui uus töötaja satub ettevõttesse tööle, siis omandab ta selle käitumisnormid, mitte vastupidi. Ettevõtted ei tegutse üksikul saarel, vaid ühe ettevõtte tegevuspraktikad levivad teise kas või selle kaudu, kui inimesed liiguvad töökohtade vahel või teise sektorisse, kui osaletakse riigihankel või ettevõte riigistatakse, või vastupidi.

Umbes pooled ettevõtjad nii Eestis kui ka Taanis teavad, et korruptsiooniga kaasneb rahaline risk, pooled seda aga ei adu. Maailmapanga hinnangutel suurendab korruptsioon ärikulusid 10% ja takistab uutel sisenejatel äri tegemist. Korruptsiooni all kannatavad kõige enam väikeettevõtted, kes moodustavad Eestis enamuse – nende kokkupuuted ärikorruptsiooniga on suurimad. Väiksemad ettevõtjad peavad rohkem pingutama, et toime tulla.

28% Eesti juhtidest usub, et avastamata pettused lähevad asutusele maksma vähemalt 10 000 eurot, selgus Ernst & Youngi 2015. aasta küsitlusest. Maailmapanga tagasihoidlike arvutuste kohaselt maksavad eraettevõtjad ja eraisikud altkäemaksuks aastas 1 triljon dollarit. Maailma Majandusfoorumi arvutuste järgi moodustavad altkäemaksud 5% maailma SKTst, mis teeb umbes 2,5 triljonit dollarit aastas.